Mikk Varik: tööstusjuht võib ülikallist robotit ostes lihtsasti ämbrisse astuda
Tarkade tootmisseadmete ostmisel, nende pikaajalisel kasutamisel ja juhtimisel tehakse sageli vigu, mida tuleb vältida, et konkurentsis ellu jääda, kirjutab tööstustarkvaraettevõtte Atemix juht Mikk Varik Äripäeva arvamusloos.
Kiiresti kasvanud kulud on pannud nüüdseks peaaegu kõiki Eesti ettevõtteid mõtlema kiirema automatiseerimise peale, et sama ressursiga rohkem tulemust saavutada. Enamikus majandusharudes tähendab see ka uute ja keerukate seadmete ostmist.
Tööstuse digitaliseerimine on Eesti jõukuse võti – kuid pilt eesliinilt viitab, et toetuseks saadud kümnete miljonite eurodega on hiljuti kahjuks taas pigem kinnistatud lihtsa alltöövõtja rolli, kirjutab Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuht Andri Haran.
Eesti suurima akusalvesti tegi ja tarnis Eesti Energiale uuenduslikele energialahendustele keskendunud kodumaine firma Diotech. Süsteemi rajamine maksis 20 miljonit eurot. Salvestustehnoloogia muutub meie elektrisüsteemides järjest olulisemaks, aga samas ka tavalisemaks, rääkis ettevõtte tegevjuht Raivo Videvik.
Vähenenud hõive ja kohati langenud ekspordimahud jätavad Eesti tööstusest vale mulje, sest samal ajal tekivad ja laienevad suurt lisandväärtust loovad uue põlvkonna tööstusettevõtted, selgitab Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuht Andri Haran.
Alates 1. detsembrist 2024 hakkasid kehtima liikluskindlustuse seaduse muudatused, mis laiendasid kindlustuskohustust paljudele töömasinatele. Nüüd peab ettevõte arvestama, et isegi registreerimata tõstuk või murutraktor võib vajada liikluskindlustust – sõltuvalt tema tehnilistest omadustest ja kasutusviisist.