Ehkki Eesti astub olulisi samme ringmajanduse omaksvõtmisel, mille eesotsas on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, heidab TalTechi teadlaste värske uuring valgust nii selle teekonna edusammudele kui ka probleemidele-takistustele.
Tallinna Tehnikaülikooli jätkusuutliku väärtusahela juhtimise valdkonna professor Wolfgang Gerstlberger.
Foto: TalTech
Üleminekut ringmajandusele peetakse jätkusuutlikkuse seisukohalt oluliseks, samas esitab see väljakutse traditsioonilisele lineaarsele kasvumudelile, kirjutavad uuringu ülevaates Tallinna Tehnikaülikooli jätkusuutliku väärtusahela juhtimise valdkonna doktorant-nooremteadur Tarlan Ahmadov ja Tallinna Tehnikaülikooli jätkusuutliku väärtusahela juhtimise valdkonna professor Wolfgang Gerstlberger.
TalTechis asutatud Ringmajanduse tuumiklabor hakkab teadustöö koordineerimise kõrval koostööd tegema ettevõtetega, kes otsivad võimalusi jätkusuutlikuks tootmiseks ja taaskasutuseks.
TalTechi keemikud järgivad rohelise keemia põhimõtteid, et katsed oleksid energiasäästlikud ning materjalide jääke tekiks võimalikult vähe. Milliseid lahendusi aga selleks kasutatakse, kuidas mõjutab see ühiskonda ja milline on tulevik?
Jäätmeveo kvaliteedis ja korralduses ei maksa oodata edasiminekut, kui me ühiskonnana ei suuda vabaneda valearusaamast, et jäätmekäitlusega tegelevad ettevõtted peaksid oma teenuseid pakkuma praktiliselt tasuta, märgib nüüdseks kaks aastat Ragn-Sellsi juhtinud Kai Realo.
Alates 1. detsembrist 2024 hakkasid kehtima liikluskindlustuse seaduse muudatused, mis laiendasid kindlustuskohustust paljudele töömasinatele. Nüüd peab ettevõte arvestama, et isegi registreerimata tõstuk või murutraktor võib vajada liikluskindlustust – sõltuvalt tema tehnilistest omadustest ja kasutusviisist.